Tänane hommik algab samuti äratuskella saatel. Ei saa ju viimaseid päevi maha magada. Hommikul kiirelt end korda ja alla hommikust sööma.
Tänaseks plaaniks on minna turule. Nimelt leidsin internetist, et Madridis toimub Pühapäeviti suur laat/turg, kuhu tuleb kokku üle 1500 müügipunkti. Mõtlesime, et seda peab oma silmaga vaatama minema. Öeldud oli veel sedagi, et tasub kohale tulla juba varakult.
Peale sööki võtsime oma asjad ja hakkasime täna samuti liikuma metroo poole. Taaskord tunnike sõitu. Metrooga saime laadale väga lähedale. 
Enne käisime väikesest poekesest läbi, kus kohast ostsime kohe hommikul energiajooki, et oleks jaksu kauemaks ja saaks une silmast. Jalad natuke hellad sellest suurest käimisest, mis siiani tehtud.
Laada ala oli turvatud kohalike politseinike poolt. Osa neist käis kontrollimas müüjate müügilubasid, osad turvasid ala ja osad turvasid piirdeid. Soovitati ka selja pealt kott ära võtta ja panna see endale rinnale, turvalisuse eesmärgil. Ei osanud kohe arvatagi, kui hea soovitusega tegu oli, sellest sain aru natuke hiljem.
Hakkasime siis vaikselt ühest otsast laadaga tutvust tegema. Kell oli siis umbes üheksa paiku. Kõik müügiletid ei olnud veel end avanud, osad panid alles kaupa välja ja osadesse polnud veel keegi kohale jõudnud. Muidugi oli ka neid kellel oli juba kõik valmis ja tahtsid sulle kõik maha müüa. Kohe ei saanudki aru kui suure laadaga tegemist on aga iga sammuga hakkasid mõistma selle suurust. Sest edasi kõndides nägid, kuidas need hargnevad mööda erinevaid tänavaid. Ei osanudki vahepeal kuskile suunas liikuda ja mõtlesid juba, et pool jääb ikka käimata. '
Alustuseks mõtlesime, et kui midagi leiame ja tahame siis kohe ostma ei hakka. Tuleme hiljem tagasi siis kui ei leia mujalt. 
Ühte tänavat kuhu tahtsime tagasi minna, pärast enam ülesse ei leidnud. Kui olime poole peal oma ringkäiguga siis oli juba näha, kui palju hakkab kliente kokku kogunema siia. Väljas olev temperatuur hakkas ka tõusma.
Lõpuks jõudsime enam-vähem mingisuguse ringi peale tehtud.
Muidugi pidi laadalt mõned asjad kaasa ka ostma, ega tühjade kätega sealt ju sedasi patt lahkuda. 
Nüüdseks oli see rahvamass seal mitmekordistunud ja seal liiklemine oli väga raskendatud. Seljakott kõhul oli nüüd arusaadav.
Läksime otsima mõnda kohta, kus kohast saaks osta külma Cocat ja puhata jalgu. Selle jaoks leidsimegi ühe baari kus sedasi tegime. Päike oli ka juba kõrgel ja kõrvetas üpris mõnusalt.
Läksime siis veel sinna uuele tiirule, kuna nägime paari toodet, mille tahtsime sealt veel ära osta ja endaga kaasa tuua.
Aga kaup mida laadal müüdi. Seal oli kõike. Absoluuutselt kõike, küsi ja seal kindlasti oli seda. Seal oli toitu, katkiseid ja terveid telefone, muud elektroonikat, antiikseid esemeid, marke, raamatuid, taimi.. no kõike oli seal... Seal kulus meil julgelt ringi tatsamiseks kuus tundi, see peaks mingi aimduse selle suurusest äkki andma. 
Tulime sealt siis tulema ja käisime veel keskväljaku lähedal olevates suveniiripoodides viimaseid asju vaatamas. Seejärel sammusime tagasi, et minna Metrooga hotelli. 
Jalad olid juba väga haiged sellest tatsamisest aga see on seda väärt. Läksime siis tuppa veidikeseks jalgu puhkama. 
Kuna polnud söönud midagi siis mõtlesime, et lähme kusagile lähedale sööma. Google abiga nägime, et enamus kohad kinni. Leidsime siis paar kohta, mis lähedal ja peaks olema avatud. Sinna longates ja kohale jõudes tuli välja, et neil tänaseks köök suletud. Võtsime siis suuna järgmisesse kohta, kus öeldi, et köök avatakse alles tunni pärast. Aga kõht oli niii tühi ju. 
Otsustasime siis, et lähme poodi, haarame sealt midagi hamba alla ja võtame ka kaladele. Siis lähme sinna parki, kus käisime Reedel. Lähme toidame kalu ja saab seal istuda, ilma nautida ja süüa. Mõeldud tehtud, lisa sammud veel tänasele päevale.
Pargis kalu toites oli algul vaid paar kala, seejärel oli neid juba mitukümmend ja siis ilmus lõpuks ka välja üks kilpkonn keda tegelikkuses oodanud olime. Isegi pardid tulid lõpuks kohale. 
Loomad toidetud, nautisime veel istudes seda sooja Hispaania ilma.

Juba ongi käes viimane nädal ning pool sellest on juba läbi. Viimane nädal on praktikakohas olnud väga vaikne. Paaril korral oleme käinud mingeid rikkeid parandamas. Näiteks arvutile printerit külge liitmas või üritasime Jabra seadet arvutiga ühendada. Sellega oli siis selline probleem, et kui juhtmega arvuti küljes siis ei töödanud aga Bluetoothiga töötas. Käisime sellega kahel päeval tegelemas, tööle ikka ei saanud. Siis on nad siis omavahel mingeid asju toimetanud ja jutustanud. Saan vaid väikese ülevaate ja seda tõlke rakenduse kaudu. Igatahes, mingi seade tööle pannes oli suitsema hakanud. Miskit põles läbi seal. 
Teises ettevõttes on olnud sisutühjad päevad või pole üldse pidanud kohale minema. 
Õhtud on möödunud tavapäraseid jalutuskäike tehes või raamatut lugedes. "Mõtle nagu munk" - Jay Shetty, väga mõnus lugemine. Ühekorra alustanud ka sellega, kuid nüüd teist korda kätte võttes läheb selle lugemine palju usinamalt.
Ühel õhtul käisime väljas söömas samas kohas kus käisime esimestel päevadel. Mingisuguse pitsa restoga siis tegu, kuid tellisime pastat. Minu jaoks oli natuke piprane kuid siiski maitsev. Magustoiduks tellisin Hispaaniale traditsioonilist Flan magustoitu. Ma ei tea kas sellel eesti keelset tõlget on. Aga see oli imemaitsev seda läheks kindlasti sinna veel sööma. Kõrvale pastale pakuti tavapärase saia asemel tükikest pitsat. See tükike pitsat oli palju parem variant kui nende tavapäraselt pakutavad saiad. 
Ostsime kaasa juba paar kohaliku märgistusega(Palencia) suveniiri ja ei, tegu pole magnetitega. Proovin siiski nende ostmist suveniirina vältida.
Täna õhtul läheb pakkimiseks, sest reedel on juba rongi peale ja minek Madridi. Kuna tegu tohutult suure linnaga, see on peaaegu 4 Tallinnat, siis tuleb varem minna, et rohkem näha ja teha. 
​Viimaste päevade ilmad on jahedad olnud, et praktikakohta tuleb jopega hommikuti minna. Ega tagasi tulles soojem pole, et jopeta saaks. Nädalavahetuseks lubab taas päikest ja sooja. Ilmselt peab selle nautimiseks aega näpistama ringi tuuseldamise arvelt. 
Täna õhtul käisime veel viimast tiiru tegemas Palencia peal. Avastasime, et siin on härjavõitluse areen. Uks oli parasjagu areenil lahti ja läksime piilusime sisse.  Sees toimus harjutamine võitluse jaoks, kuid ilma härjata. 

 Käes taas nädalavahetus ja seekord siis sihtkohaks Salamanca. 
Kui siiani oleme seigelnud rongiga, siis seekordsesse sihtkohta pääseb paremini bussiga. Loodame, et seekord läheb bussiga sõitmine ladusamalt ja saab ikka bussile. Buss väljub Palenciast 11.45, seega varudes aega ootamatusteks läksime pool tundi varem kohale. Tahtsime pileti osta kuskilt kassast kindluse mõttes, kuid kõik kassad olid suletud. Läksin siis automaadi juurde, et pilet sealt osta. Vajutasin ekraanil juba "osta pilet", kui masin kinni jooksis ja rohkem midagi teha ei saanud. Infoletist laiutati ka käsi, öeldi selle peale, et nemad ei saa midagi teha. Andsid veel selle masina hooldaja telefoni numbri, et helistage sinna. Naljaninad, helistage ise.. kuna lipikul oli veel ka kirjas, millise numbri juurde buss saabub siis läksime sinna ootama.
Teadmata, kas saabki bussist otse piletit osta, läksime suure lootusega bussi ootama. Kuidagi peab ju saama. Kell oli juba parasjagu, et buss peaks olema kohal, kuid saabus aina enam teisi busse. Lõpuks saabus õige buss ning küsisime bussijuhilt, kas saab tema käest piletit Salamancale, kuna sees oli masin katki ja ei saanud piletit. Peale mõningast sahmerdamist ja seletamist, et sees tõesti on masin katki võttis ta taskust välja oma telefoni. Siin piletite ostmise jaoks on need vaja isikustada, nii rongi kui bussi omadel. Selle jaoks oli vaja tal dokumendi numbrit, telefoni ja nime. Piletiraha pidime talle maksma sulas, see oli siis 15.15€/inimene. Algas natuke üle kahe tunni pikkune bussisõit, mis läks üllatavalt ruttu.
Sihtkohta jõudes otsustasime, et kuna sissekirjutamiseni veel aega on siis käime alustuseks läbi turismi punktist. Läksime siis keskväljakule, kus antud punkt asus ja saime taaskord omale turismikaardi koos lisainfo paberiga muuseumide aegade ja hindade kohta. 
Läksime seejärel siis suunaga majutuse poole. Jõudes Google Maps abil enam-vähem õigesse kohta vaatasime, et uks ei ole hotellile tavapärane ja ei pääse lihtsalt sisse astudes ligi. Siis mul tuli meelde, et päev või kaks varem tuli mulle meilikasti kiri. Kiri oli seoses eel-registreerimisega ja siis saab ligi virtuaalsetele võtmetele, mis ukse avavad. Läksime siis nurgataha Check-In tegema. Väga totter olukord, aga nalja peab ikka olema. See tehtud, siis tagasi minnes vaatasime, et uks on avatud ja keegi läks just sisse. Vaatasime, et tuba peaks asuma teisel korrusel.. aga ühes toas oli koristaja ja teises mingi noormees rääkis järgmisel korrusel oleva mehega. Kuna kell polnud veel päris 3, arvasime, et juu koristaja toimetas alles toa kallal. Kuna kõhud olid tühjad ja seal väljas oli mõned toidukohad, siis läksime tegime ühe lõuna. 
Siin Salamancal saab juba natuke mugavamalt inglise keelega hakkama. Tellisime siis soovitatud kandiku täie liha koos friikartulitega ja magustoiduks tellisin puuviljasalati. Tööd oli neil usinalt, jooksid seal pea laiali otsas ringi. Laudadele ei toodud toite korraga, vaid ühed said enne ja siis mõne aja pärast said teised, või nad unustasid üldse ära kuhu midagi viima pidi. Aga mõistetav, palju rahvast ja mega kuumus. Koristamine toimus samamoodi, vahepeal võtsid lauast, kus enam inimesi polnud paar taldrikut, tükk aega hiljem veel mingid taldrikud, vahepeal viidi teistele süüa, siis tehti suitsu ja siis võeti veel paar asja. Selle aja jooksul kui seal istusime ja sõime (ca. kaks tundi), siis meie seljatagust lauda ei suudetudki korda teha. Vahepeal toodi meile muidugi suur tellitud lihavaagen(5 erinevat liha), mis alles särises laual ja friikartulid. See kogus liha oli ilmselgelt liiga suur kahele, ilmselt 4 inimest oleks piisav olnud selle koguse söömiseks. Ootasin siis oma magustoitu, vihjasime mitmeid kordi, et oleme lõpetanud. Lõpuks ütlesime, et oleme lõpetanud ja palun nüüd magustoitu. Tuli siis menüüga, et mida me soovime. Üritasime selgeks teha, ei, ei.. magustoit on juba tellitud ja soovisin puuvilja salatit. Läks siis tagasi, sahmerdas veel seal klientide vahel ringi ja siis tuli uuesti mingi hetke pärast menüüga ja ütles, et seda ei ole. Mõtlesime juba, et savi olgu ei taha siis midagi. Et üks coca cola veel palun ja siis on kõik. Aga siis toodi see cola ja mindi edasi tegelema teiste klientidega ja suitsule ja muud tegevused. Üritasin siis kaardiga vihjata, et olen valmis maksma, korra tundus juba, et saab maksta kuid mitte. Mindi uuesti suitsule, viipasin siis uuesti. Päris naljakas oli juba see suhtumine. Lõpuks saime ikka makstud. 
Proovisime siis uuesti majutusse saada, seekord oli uks kinni alt. Kasutasin siis seda virtuaalset võtit, et alt uks avaneks. Hääl nagu käib aga uks ei avane. Seejärel tuli välja, et teisel pool tänavat on see uks hoopis kuskohast sisse peame minema. Teine hoone, sealt saime kohe ilusti sisse ja toa leidsime ka sobiva numbriga koheselt ülesse.
Läksime edasi siis linnaga tutvuma ja kaardil olevaid vaatamisväärsusi läbi jalutama. Linna peal oli väga palju mingeid poissmeeste ja tüdrukuteõhtu gruppe ja lisaks mingeid muid noorte tudengite gruppe, kes mingeid ülesandeid lahendasid. Läksime alustuseks mingisuguse hoone torni, kus sai hea ülevaate linnale. Peale seda külastasime katedraale ja muid linnavõlusid. Peale pikka jalutuskäiku otsustasime, et tahaks linna näha veel õhtuvalgustuses. Läksime siis mõneks ajaks hotellituppa jalgu puhkama. Ükshetk hakkas väljas vihma sadama, seejärel hakkas pihta ka välk ja pauk. Kuna oli õues juba pime, siis kaks ühes. Otsisime vihmasajus head kohta, kus näeks äikest. Selleks ajaks kui leidsime enam-vähem koha oli juba vihm vaikseks jäänud ja äike taganema hakanud aga midagi nägime ikka. Jätkasime oma linnatuuriga, käisime sarnase tiiru nüüd valgustatud Salamancas. Südaöösel on veel linn rahvast täis, isegi väikesed lapsed mängivad veel väljas. 
Hommikul oli kell 9 tagasisõit Palencia poole. Seekord ei tekkinud õnneks mingeid ikaldusi pileti ostmisega. Saime edukalt need masinast kätte. Kuidagi nii suur väsimus oli eelmisest päevast, nagu oleks vaid paar tundi und saanud. Majutusse jõudes oli aeg puhkamiseks. Ning kuna pühapäev ja kõik asjad suletud, siis saigi vaid pühapäev veedetud magades ja raamatut lugedes.
Nii saigi läbi veel üks nädal ja homsega algab viimane.
Täpsustus pildile:
​Salamanca ülikool on maailmas vanuselt kolmas vanim ülikool. See on kaetud imeilusa ja detailsete kujukestega. Seal on kujutatud 65 pealuud ja ühel neist istub peas konn. Kui sa suudad leida selle konna, ootab sind aasta õnne. Läksime õhtul seda otsima, leidsin selle koheselt jõudes esimese värava juurde. Pilt enne pealuud on vaade sellele, kus asuvad osad pealuudest.

Selle nädala tööpäevad saidki taaskord juba otsa. Hommikud on nii mõnusad soojad, umbes nagu Eesti tavapärane suveilm. Hommikul jalutades naudid varajast linnusirinat ja kuidas veepritsid kastavad tee ääres muru. 
Tööpäeva sisustamiseks tahtsin juba mõnda aega tagasi hakata kooliasjadega toimetama, et tagasi Eestisse jõudes ei läheks kiireks ja asjad ei kuhjuks üksteise otsa. Kuid ettevõtte seesmised piirangud on suurema osa veebilehtedest ära keelanud kasutada. Sinna hulka kuulub Google Drive kasutamine, kus on enamus kooliks vajaminevaid materjale. Mingiaeg leidsin võimaluse kuidas algupäraselt ligipääsmatule Gmailile ligi saan. See tähendas seda, et nüüd mõtlesin välja lõpuks võimaluse, kuidas saan siiski toimetada kooli asjadega, kui tehases midagi teha pole parasjagu. Nimelt telefonist tõstsin Drives olevad failid Gmaili mustanditesse ja sealt laadisin alla. Kuid arvutis ei saanud allalaaditud failide kaustale ligi, õnneks sain siis otse veebilehitsejast need avada. Kui palju nikerdamist, et saaksin Wordi kasutada. Kuna sellega sain ühele poole, siis järgmine nädal jääb eksamiks ettevalmistumiseks. 
Teises ettevõttes oli taaskord vaba päev.
Majutusse jõudes oli tavapärane käik sööma ja kuna õues oli nii palav veel .. julgelt üle 30 kraadi siis veel õue ei tikkunud. Kahjuks oli päike pilve taga ja päevitama ka minna ei saanud. Seega väike uni ja tuli oodata temperatuuri langemist. Mitte, et see väga palju selleks ajaks langenud oli.
Õhtul läksime väikesele jalutuskäigule, et otsida mängukaarte. Kaarte ei leidnud, aga leidsime vägevaid nodi/suveniiripoode, kust äkki üht koma teist kaasa haarata enne tagasitulekut. Otsustasime, et tänase õhtusöögi sööme väljas ja läksime majutuse lähedal olevasse Hiina toidukohta. Seal proovisime erinevaid sushisid, nuudleid ja paneeritud kreveti pulkasid. Kõrvale tahtsin proovida saket, kuid see oli kahjuks otsas. Mõtlesin, et proovin siis Jaapani õlle, kuid see maitses nagu tavaline õlle ja seda peale paari lonksu rohkem ei soovinud.
Homme jälle päev seiklusteks..

Ongi alanud juba kolmas nädal siin kaugel Hispaanias. Võtan siis taaskord kokku kahe päeva toimetused.
​Tööpäevade algusega pole ikka midagi muutunud. Kohtume ikka veel sama toreda kuju juures, kus Ivan mind peale võtab. Kaks päeva on olnud pigem vaiksed, kuid oleme pisikesi toimetamisi siiski teinud. Cisco AP seade on valmis, selle toimimist katsetasime täna. Saame ilusti Wifi ühenduse kätte, kuid seda veel paigaldama ei minda. Siis olid jooksvad mured Outlook meilirakendusega, kuid selle probleemiga ei saanud nemad kohapeal midagi teha. Käisime paigaldamas arvutisse rakendust, mille jaoks tuli kasutada Windows Registrit. Uuendati ka andmebaasis meili aadresside nimistut. Natuke ka juurde, kuidas üldse saame teada ülesandeid mida on vaja teha. Nimelt peamisel IT tehnikul on töötelefon(nuppudega CAT), millele helistatakse mure korral. Teiseks variandiks on kirutada IT osakonnale e-mail või edastatakse neile meili kaudu probleem, mis vajab reageerimist. Või kolmandaks variandiks tullakse IT tuppa abi küsima kohe otse.
Teises ettevõttes esimesel päeval ehk siis esmasp oli tegevusetu päev. Ning täna, ei pidanud üldse kohale minema. Seega pole teise ettevõtte kohta pikalt kirjutada.
Peale tööaega käisime esmaspäeval alustuseks kohe poes ära ja ostsime vett. Kui eelmine kord õnnestus meil leida 8L kanister siis seekord leppisime 5L, seal oli ka valikus 6.5 liitrine. Põnevalt suured kanistrid vee jaoks, aga sellise palavusega kulub ka seda. Edasi läksime juba vaikselt traditsiooniliseks kujunevale jalutuskäigule. Seekord võtsime suuna jõe poole. Läksime otsima kohta, kus saaks päevitama minna, kuna teisipäevaks lubab päikesepaistelist ilma. Väike pargi moodi plats leitud, jätkasime jõe juures jalutamist. Läksime üle pisikese silla üle jõe, leidsime ka pisikese koha, kus suur jõgi on pidurdatud tammiga ja sealt vuliseb see vaikselt edasi väiksemasse jõkke.
​Kuna oleme käinud tublisti majutuses söömas siis tuli viimaks ka isu mitte tervisliku toidu järele. Otsustasime, et otsime mõne burgeri või pitsa koha. Algul oli variandiks minna sööma sinna pitsa restorani, kus käisime esimesel või teisel päeval. Aga olime sellest märkamatult mööda jalutanud ja otsustasime TelePizza kasuks. Arvasime, et tegu on nagu Haapsalule kohaliku Grande Pitsa sarnase kohaga. Tellisime siis kaks pitsat, suurte ootustega. Kuid kahjuks kumbki üle poole oma pitsast ei tahtnud süüa, seega lahkusime üsna ruttu sealt. Peale seda otsustasime, et lähme sinna jätsi müügipunkti ja võtame lohutuseks endale sealt midagi head. 
Teine IT praktikant oma vaba päeva puhul otsustas võtta ette 30km retke ühe kindluse juurde. Lühidalt kokku võtta on ta nüüd täielikult ära põlenud ja punane kui vähk. 
Mina aga nautisin vahelduva pilvisusega ilma suure naudinguga. Päikest kahjuks võtma minna ei saanud, sest pilvisus oli päris tihe. Aga jalutasin teisele poole suunaga, kuhu tavaliselt alustuseks. Nägin ühte üksikut hobust ja jõel kanuutajaid. Üritasin ka aru saada kus kohast nad sinna kanuude peale said aga see jäi mul leidmata. Leidsin end Palencia lõpust, seejärel keerasin otsa tagasi ja läksin veel linnapeale jalutama. Nüüd õhtusöök söödud ja jõuab kohale vaikselt, et see aeg liigub ikka nüüd juba väga kiiresti. Sest homme ongi juba ju nädala keskpunkt.
Ahjaa, esmaspäeva hommikul polnud siin enam tervitamas üks, vaid nüüd juba kaks prussakat. Üks suurem ja kiirem kui teine. Üks oli kuidagi end külili saanud ja sinna ma ta jätsin kuid teisipäeva hommikuks oli ta kadunud. Ju see kes põgenema sai tuli talle öösel appi.

 Nädalalõpp on käes. Võtan kiiresti reedese päeva kokku. Ettevõttes, kus mina toimetan oli taaskord päev vaikne nagu ikka. Hakkasid nad tegelema, uue Cisco AP seadmega. Kuid taaskord küsides, kus nad on takerdunud või mis valmistab neile muret. Ei saanud ma täpselt probleemist aru. Teises ettevõttes oli hommikupoolik rahulik, kuid peale lõunat tuli hakata seadistama tehases kasutatavaid tahvelarvuteid. Lisaks sai ka kohtprinter muudetud võrguprinteriks. 
Õhtupoolik möödus rahulikult, sai taas käidud jalutamas linnavahel. Kuna Palencia ääres toimus üks suurimaid kohaliku piirkonna pidusid, oli linn rahvast veelgi rohkem täis, kui seda on tavalistel nädalavahetustel. Piletid sinna üritusele olid umbes kahe tunniga välja müüdud (12 000 piletit). Kuid peost ega melust osa ei võtnud siis taaskord varakult magama, kuna järgmisel päeval vaja minna rongile, et sõita Burgosesse.
Mis toob meid siis tänasesse päeva, kus istusime lõunast rongile, et võtta suund järgmisesse linna Burgosesse. Sõit sinna kestis samuti nagu Leoni, umbkaudu tunnike. Pileti hind oli see-eest aga odavam. Tuleku ja mineku hinnad olid samad, üks ots Burgosesse oli 7.60€/inimene. Rongijaama jõudes avastasime, et Google Maps järgi natuke kehvasti rongijaama sihtkohta vaadanud. Vahemaa rongijaamast linna sisemusse oli tund aega jalutamist, mina vaatasin, et rong läheb suhteliselt linna keskele. Meie jaoks tähendas see nüüd siis kiiret sammu, et üldse jõuaks midagi vaatama minna. Transpordi liiklus tihedus nende kahe linnakese vahet on veelgi väiksem võrreldes eelmise linnaga. Burgosesse jõudsime umbes kell 13.30 siis tagasi rong(otse sõit), oli juba kell 17.20. Kaks tundi sellest läheb juba edasi tagasi jalutamise peale. 
Hakkasime siis jalutama kesklinna poole. Alguses Burgose linnas suunaga rongijaamast kesklinna olid suured kaasaegsed korterelamud, kas siis valmis hooned või samapalju ka alles ehitamise järgus olevaid hooneid. Sedasi kortermaja teise kortermaja kõrval oli väga pikalt. Lõpuks mingi aja peale hakkasid ilmuma Hispaania stiilis majad ja tänavad. Sealt oli veel natuke kõndida, kui hakkasid tekkima poed ja lõpuks peale tunnikest olime nö. vanalinnas. Kõik see ülesehitus ja olemine mis Burgose linnas oli meenutas väga palju Tallinna linna. Sarnaselt, korteri rajoonist kaupluste rajooni ja siis sealt edasi vanalinn. 
Mõtlesime, et aega säästa ja ei peaks tagasi liikuma tundi, siis lähme ostame bussi piletid Palenciasse. Kuid bussijaamas polnud ühtegi piletimüüja putkakest lahti, kes saaks meid aidata. Proovisime siis ise osta automaadist, mis bussijaamas oli, kuid seal polnud ühtegi sellist sihtkohta nagu Palencia. Natuke kukalt sügades vaatasime veel seal ringi ja otsustasime, et tuleme kell neli tagasi. Miks just kell neli? Sest tõlkisime oma peaga, et kella kahest kuni kella neljani seal kedagi pole. 
Et näeksime ka midagi, siis jalutasime tagasi kuna vahepeal jäi tee peale suur katedraal, mida tahtsime vaatama minna. Kuna ei saanud täpselt aru kus kohast saab pileteid osta siis läksime trepist ülesse, kus oli uks lahti. Vaatasime, et paremat kätt jääb inimene ja ilmselt sealt saab osta pileti, kuid vasakule jäi pisikene tasuta ala. Käisime selle läbi, seal ei olnud suurt midagi vaadata, tegu oli tavaliste pühakujude ja maalingute osaga. See osa käidud tahtsime saada piletit, kuid tuli välja, et peab uuesti alla minema, ostma sealt pileti ja siis uuesti ülesse tulema. Pilet maksis samamoodi nagu Leonis 9€/inimene. Kuid see katedraal oli kordades suurem ja oli rohkem mida vaadata ja ala kus käia palju suurem. Näha oli suuri uhkeid altareid, püha maale ja kujusid, samuti oli seal näituseks erineva ajakäigu katedraalile kohaselt kasutatavad varandused. Nagu näiteks peekrid, ristid, rõivad, laulikud ja muu taoline. Selles muuseumis tohtis ka kõigest pilti teha. Katedralis hakkas selle pika jalutuskäigu peale lõpuks väga jahe, ikkagi suur ja uhke hoone oli. 
Kui katedralis käidud oligi juba kell 4 läbi ja läksime tagasi bussijaama, et saaks piletit osta. Kuid meie õnnetuseks, ikka veel polnud kedagi nendes putkakestes, kes pileteid müüvad. Seekord kasutasin ka tõlkimis rakendust mis ütles, et Laupäeviti suletud. Proovisime veel selle masinaga hakkama saada, ikka ei midagi. Kell oli ka juba palju, et rongijaama jõuda tähendas see seda, et peaks hakkama kohe kiirel sammul või jooksuga rongijaama poole vudima. Läksin küsisin veel igaks juhuks infoletist, kuidas saan osta pileti Palenciasse. Selle peale vastati: "Palenciasse? Sinna ei lähegi ühtegi bussi". Ei hakanud ka kohalikuga vaidlema, et mu internetis tehtud taustauuring näitas teisiti.
Selge, uus plaan.. äkki õnnestub leida meil kuidagi rongijaama takso. Silt bussijaama ees näitas suunaga vasakule TAXI, aga ühtegi taksot näha polnud, läksime siis noole suunas ja natukene eemal keerates nurgataha seal üks takso oli, JESSS. Läksin küsisin, kas ta meid rongijaama viiks ja kui palju on umbes summa. Kuigi see summa poleks mitte midagi meie otsuses muutnud, sest meil rongijaama oli vaja saada ja ajaga hakkas kitsaks minema, et jala sinna minna. Vastuseks küsimusele tuli, et ikka saab ja ligikaudu 12€. Sobib! Hüppasime taksosse ja 20 min hiljem olemegi rongijaamas. Läksime ostsime piletid ja kuna polnud söönud ka veel midagi siis ostsime snäki automaadist väikese paki krõpsu, ja edasi rongi ootama. Kaua ei läinudki kui juba rong tuligi ja alustasime sõitu tagasi Palenciasse.
Kui Burgoses oli tuuline, vihmane ja jahedama poolne ilm siis tagasi jõudes Palenciasse oli siin soe, päikene paistis ja tuulevaikne. Kuna homme on pühapäev ja poed on kõik kinni, siis käisime veel enne läbi toidupoest, et homseks oleks hommikuks midagi süüa ja päeva peale midagi näksida. 
Burgose linnaga tutvumine jäi väga üürikeseks ja linn pigem mõeldud poodlemiseks, siis selle tõttu ütleksin, et Leon oli etem koht turisti jaoks. Aga tasuks kindlasti anda veel kunagi hiljem teine võimalus.