​Esimene täispikk päev Hispaanias võib alata. 
​Tänane päev, ehk siis 2. mai on Hispaanlastel püha. See tähendab siis vaba päeva ja vaba kava.
Otsustasime seltskonnaga, et kuna rendiauto on olemas ja võiks tutvuda ka ülejäänud Hispaaniaga siis lähme sõidame vee äärde. Suund ülesse põhja poole.
Hommik tuleb alustada ikka hommikusöögiga, et oleks päevaseks toimetamiseks jõudu. Läksime siis hommikust sööma, kõigepealt seigeldes mööda hoonet, leidmaks ülesse söögisaal. Teadsime vaid seda, et see asub kusagil teisel korrusel.
Söögisaal juba oli väheke kultuuri šokiga. Alustuseks, kuna polnud kohti kuhu mustad nõud panna, siis olid need segamini riiuliga, kus oli toit mida said süüa. Toidu tegemise võimaluseks on süüa küpsised ja keeksi sarnaseid toodanguid. Saiakotid saiaga, mille peale on võid ja erinevat sorti moose. Lisaks selle sama riiuli peal asub mikrolaine ahi ning röster. Said süüa ka hommikusööhi helbeid, mille peale said panna soojas seisnud "tuuma"-piima. See piim maitseb samamoodi nagu kohvikutes kohvi peale antakse väikesed topsikesed koorega. Aga lihtsalt juba väga toasoe.  Ehk väga mitmekesine hommikusöök.
Söönud ära kaks röstsaia, maitsnud ühe küpsise ja selle maitsva piima suundusime vaikselt juba õue poole. Saime kokku kaasa tulnud õpetaja ja ta abikaasaga, et sättida siht vaba päeva puhul Bilbaosse. Bilbaos panime uue sihtkoha Getxo, et minna vaatama merd. Sõit sinna kestis peaaegu kolm tundi (258 km). Selle aja jooksul sõitsime mööda lagedamat pinnast järjest mägisemate alade poole. Üks vaade vägevam kui teine, üks mägi kõrgem kui teine. Ilma oli samuti vihmast päikeseni. Sõitsime läbi mägedes olevate tunnelite ja teed olid ilusad looklevad, langevad ja tõusvad. Kiirusepiirang oli peamiselt stabiilne 120 km/h. Mägede külgedel ja otstes olid elamised. Samuti leidus nendel samadel nõlvadel ka eri toonides lehmi ja lambaid. 
Getxos peatudes nautisime ilma, nautisime vaadet merele ning ka seal olevatele mägedele. Seal oli ka rand, kuhu läksime ja pistsime sooja liiva sisse oma pisikesed varbad. Liiv oli nii-nii soe ja väga pehme, et seal sees kõndimine oli isegi natuke alguses harjumatu. Ega ei jäänud katsumata ka vesi, mis oli samuti piisavalt soe jalgupidi plätserdamiseks ja umbkaudu sama temperatuuriga, mis eestis keset suve. Leidsime ka rannast väga ilusaid merikarpe, sealt kaks tükki tulevad mäletuseks ka kaasa.
Seal kohalikus sadamas pidasime maha ka väikese lõuna ja tegime pilte palmipuude ja põõsastega, sest siis ikka saad aru ju, et oled käinud Hispaanias. 
Kuna Hispaanlased ei räägi eriti inglise keelt, siis toidu menüüdest aru saamine ja millegi tellimine sealt oli huvitav väljakutse. Seega sadamas valisime India toidukoha, millel saime tellida menüüs olevate piltide ja numbrite järgi. Toidukohti oli seal veel väga mitmeid, näiteks Mehhiko, Ameerika ja ka klassikaline McDonalds.
Kõhud täis jätkasime oma sõiduga. Nüüd sihtkohaks Santander. Liikusime mööda merekallast, tee lookles ühel pool mäed ja teisel pool meri. Vaade oli vapustav. Telefon on täis pilte ühest, teisest ja kolmandast mäest. Ja teisele poole vaadates tehtud rannikust.
Santander oli pigem mereäärne tööstuslinn, kus olid suured kaubalaevad tööstusrajoonid. Tänavad on igalpool, ka Bilbaos ja Palencias väga kitsad ja tihedalt täis pargitud. Liiklemine on väga ettevaatlik, sest muidu lihtsalt ei mahu ära. Läksime Santandris kohalikku poodi, et saaks miskit hamba alla ning ka hommikusöök oleks kobedam kui kaks röstsaia. Käisime ka meile tuntud Lidl poes, mis nägi nii välimuse kui kauba poolest välja samasugune kui on see Eestis. Poetuurid tehtud alustasime tagasiteed Palenciasse. Taaskord vaade oli lihtsalt vapustav kuid seekord vastupidiselt liikusime mägiselt alalt tagasi tasasema pinnase poole. Vahepeal olid pilved nii madalal, et haarasid mäetippe endasse.

Asjad pakitud? - Pakitud.
Reisi dokumendid olemas? - Olemas.
Nonii, siis on minek.

Minek on Erasmus+ projekti raames võrratusse Hispaaniasse. Sihtkohaks Palencia.
Reisi kestvus 30 päeva. Minek 1. mai ning tagasitulek, eelduste kohaselt, 30. mai.
Selle nelja nädala jooksul töötan Hispaania kohaliku ettevõtte IT osakonnas. Saan panna praktikasse senini saadud erialased teadmised ning saan loodetavasti juurde uusi kogemusi ning teadmisi erialaselt, kui ka kultuuriliselt. 
Natuke ka siis juttu sihtkohast. Palencia, Hispaania - nende mõistes väike külake, kus on umbes 78 tuhat inimest. Ega rohkem hetkel veel ei oskagi midagi selle kohta lisada. Ahjaa.. Madridist sõitsime siia 2,5 tundi.
Üheks ettevõtteks on Motherson ning teiseks ettevõtteks INMAPA. Võib vist lühidalt öelda, et juhendajaks kohaliku kooli õpilased, kes on seal ettevõttes omakorda praktikantideks.
Kava näeb ka ette, tutvumist partnerkooliga, kuidas seal toimub õppimine ning sama eriala õpingud. Lisaks on kavas ka vastuvõtva kooliga kultuurne õhtu.
Majutuseks on rahvusvaheline ühiselamu, hinna sisse kuulub ka 3 korda päevas toitlustus. Väga hea diil loodetavasti.
Tegu polnud otselennuga, seega alustuseks lendasime Eestist Soome. See lend oli väga kiire, istud lennukile, tõuseb ja juba hakkasime taas maanduma. Enne seda muidugi pidime ootama turvakontrolli pääsemis järjekorras umbes 1,5 tundi (Eestis). Turvakontrollist läbitud, suundusime oma väravasse, natuke oodates tuli teade, et värav on vahetunud. Läksime siis järgmisesse väravasse. 
Selle sagimisega väljus lend oodatust natuke hiljem ja seetõttu maandusime ka Soomes natuke hiljem. Meie jaoks tähendas see seda, et jalad tuli kõhu alt välja võtta ja kibekiiresti minna peaaegu, et teisele poole lennujaama pääsemaks järgmisele lennule. Tänu kergele sörgile jõudsime ilusti järgmise lennuki peale.
Edasi lend läks Madridi suunas. Ja nagu ikka, nii kuidas ei taha, et läheks, nii läks. Sain endale vahva koha lennukis vahekäigus. Kõrval istus ema oma lapsega. See lapsekene ei tahtnud üldse paigal püsida, seega ta ronis mööda kõrval istet ja ka tihti minust mööda. Aga jalge ja järgmise tooli vahel pole ju suur ruumi.. Lõpuks, kui stjuardess palus lapse toolile istuma panna ja kinnitada ta turvavööga läks asi veelgi paremaks. Hakkas pihta üks suur kisa ja nutt üle lennuki. Ega oma mõtteid sealt väga ei kuulnud. Õnneks see trall kaua ei kestnud, kui õhku tõusime jäi väike marakratt magama ja trall hakkas pool tundi enne maandumist uuesti pihta. Enamus lendu oli ikka rahulik. Sain ka muffinit, see tegi olemise seal lennukis palju paremaks.
Seiklused jätkusid maandudes. Lennujaama jõudes tuli välja, et kaasa tulnud õpetaja pagas on läinud  teadmata suunal kaduma. Ootasime, et saaks paberid aetud ja läksime edasi rendiautot võtma, mis oli varasemalt juba broneeritud.
Kuna ka see lend tuli teise terminali kui alguses plaanitud, siis auto kättesaamisega tekkis ikaldusi. See tähendas, et meile mõeldud auto oli teises terminalis. Seejärel, et auto saaks ühest terminalist teise, tuli see transportida õigesse terminali. Sellega tuli välja, et autol puudub sootuks aku (või ei viitsinud nad autot transportida ja tahtsid lihtsalt uue määrata).
Ootasime siis kuniks määratakse meile uus rendiauto. Peale vähemalt tunnist ootamist, saime oma auto kätte. Algas öine sõit Palencia poole.
Majutusse jõudsime kella 1 ajal öösel, kus majutuse omanik meid vastu võttis. Lisaks oli tal tõlkeks abiks samas majutuses ööbiv David, kes oskas meie üllatuseks eesti keelt.
Toas oli meil ka vahva kaaslane, meie toahoidja, Tiiu. Seega vastuvõtt oli väga tore ja kõik olid väga abivalmid.