Nädalavahetus Salamancal

Hispaania - 22.päev

 Käes taas nädalavahetus ja seekord siis sihtkohaks Salamanca. 
Kui siiani oleme seigelnud rongiga, siis seekordsesse sihtkohta pääseb paremini bussiga. Loodame, et seekord läheb bussiga sõitmine ladusamalt ja saab ikka bussile. Buss väljub Palenciast 11.45, seega varudes aega ootamatusteks läksime pool tundi varem kohale. Tahtsime pileti osta kuskilt kassast kindluse mõttes, kuid kõik kassad olid suletud. Läksin siis automaadi juurde, et pilet sealt osta. Vajutasin ekraanil juba "osta pilet", kui masin kinni jooksis ja rohkem midagi teha ei saanud. Infoletist laiutati ka käsi, öeldi selle peale, et nemad ei saa midagi teha. Andsid veel selle masina hooldaja telefoni numbri, et helistage sinna. Naljaninad, helistage ise.. kuna lipikul oli veel ka kirjas, millise numbri juurde buss saabub siis läksime sinna ootama.
Teadmata, kas saabki bussist otse piletit osta, läksime suure lootusega bussi ootama. Kuidagi peab ju saama. Kell oli juba parasjagu, et buss peaks olema kohal, kuid saabus aina enam teisi busse. Lõpuks saabus õige buss ning küsisime bussijuhilt, kas saab tema käest piletit Salamancale, kuna sees oli masin katki ja ei saanud piletit. Peale mõningast sahmerdamist ja seletamist, et sees tõesti on masin katki võttis ta taskust välja oma telefoni. Siin piletite ostmise jaoks on need vaja isikustada, nii rongi kui bussi omadel. Selle jaoks oli vaja tal dokumendi numbrit, telefoni ja nime. Piletiraha pidime talle maksma sulas, see oli siis 15.15€/inimene. Algas natuke üle kahe tunni pikkune bussisõit, mis läks üllatavalt ruttu.
Sihtkohta jõudes otsustasime, et kuna sissekirjutamiseni veel aega on siis käime alustuseks läbi turismi punktist. Läksime siis keskväljakule, kus antud punkt asus ja saime taaskord omale turismikaardi koos lisainfo paberiga muuseumide aegade ja hindade kohta. 
Läksime seejärel siis suunaga majutuse poole. Jõudes Google Maps abil enam-vähem õigesse kohta vaatasime, et uks ei ole hotellile tavapärane ja ei pääse lihtsalt sisse astudes ligi. Siis mul tuli meelde, et päev või kaks varem tuli mulle meilikasti kiri. Kiri oli seoses eel-registreerimisega ja siis saab ligi virtuaalsetele võtmetele, mis ukse avavad. Läksime siis nurgataha Check-In tegema. Väga totter olukord, aga nalja peab ikka olema. See tehtud, siis tagasi minnes vaatasime, et uks on avatud ja keegi läks just sisse. Vaatasime, et tuba peaks asuma teisel korrusel.. aga ühes toas oli koristaja ja teises mingi noormees rääkis järgmisel korrusel oleva mehega. Kuna kell polnud veel päris 3, arvasime, et juu koristaja toimetas alles toa kallal. Kuna kõhud olid tühjad ja seal väljas oli mõned toidukohad, siis läksime tegime ühe lõuna. 
Siin Salamancal saab juba natuke mugavamalt inglise keelega hakkama. Tellisime siis soovitatud kandiku täie liha koos friikartulitega ja magustoiduks tellisin puuviljasalati. Tööd oli neil usinalt, jooksid seal pea laiali otsas ringi. Laudadele ei toodud toite korraga, vaid ühed said enne ja siis mõne aja pärast said teised, või nad unustasid üldse ära kuhu midagi viima pidi. Aga mõistetav, palju rahvast ja mega kuumus. Koristamine toimus samamoodi, vahepeal võtsid lauast, kus enam inimesi polnud paar taldrikut, tükk aega hiljem veel mingid taldrikud, vahepeal viidi teistele süüa, siis tehti suitsu ja siis võeti veel paar asja. Selle aja jooksul kui seal istusime ja sõime (ca. kaks tundi), siis meie seljatagust lauda ei suudetudki korda teha. Vahepeal toodi meile muidugi suur tellitud lihavaagen(5 erinevat liha), mis alles särises laual ja friikartulid. See kogus liha oli ilmselgelt liiga suur kahele, ilmselt 4 inimest oleks piisav olnud selle koguse söömiseks. Ootasin siis oma magustoitu, vihjasime mitmeid kordi, et oleme lõpetanud. Lõpuks ütlesime, et oleme lõpetanud ja palun nüüd magustoitu. Tuli siis menüüga, et mida me soovime. Üritasime selgeks teha, ei, ei.. magustoit on juba tellitud ja soovisin puuvilja salatit. Läks siis tagasi, sahmerdas veel seal klientide vahel ringi ja siis tuli uuesti mingi hetke pärast menüüga ja ütles, et seda ei ole. Mõtlesime juba, et savi olgu ei taha siis midagi. Et üks coca cola veel palun ja siis on kõik. Aga siis toodi see cola ja mindi edasi tegelema teiste klientidega ja suitsule ja muud tegevused. Üritasin siis kaardiga vihjata, et olen valmis maksma, korra tundus juba, et saab maksta kuid mitte. Mindi uuesti suitsule, viipasin siis uuesti. Päris naljakas oli juba see suhtumine. Lõpuks saime ikka makstud. 
Proovisime siis uuesti majutusse saada, seekord oli uks kinni alt. Kasutasin siis seda virtuaalset võtit, et alt uks avaneks. Hääl nagu käib aga uks ei avane. Seejärel tuli välja, et teisel pool tänavat on see uks hoopis kuskohast sisse peame minema. Teine hoone, sealt saime kohe ilusti sisse ja toa leidsime ka sobiva numbriga koheselt ülesse.
Läksime edasi siis linnaga tutvuma ja kaardil olevaid vaatamisväärsusi läbi jalutama. Linna peal oli väga palju mingeid poissmeeste ja tüdrukuteõhtu gruppe ja lisaks mingeid muid noorte tudengite gruppe, kes mingeid ülesandeid lahendasid. Läksime alustuseks mingisuguse hoone torni, kus sai hea ülevaate linnale. Peale seda külastasime katedraale ja muid linnavõlusid. Peale pikka jalutuskäiku otsustasime, et tahaks linna näha veel õhtuvalgustuses. Läksime siis mõneks ajaks hotellituppa jalgu puhkama. Ükshetk hakkas väljas vihma sadama, seejärel hakkas pihta ka välk ja pauk. Kuna oli õues juba pime, siis kaks ühes. Otsisime vihmasajus head kohta, kus näeks äikest. Selleks ajaks kui leidsime enam-vähem koha oli juba vihm vaikseks jäänud ja äike taganema hakanud aga midagi nägime ikka. Jätkasime oma linnatuuriga, käisime sarnase tiiru nüüd valgustatud Salamancas. Südaöösel on veel linn rahvast täis, isegi väikesed lapsed mängivad veel väljas. 
Hommikul oli kell 9 tagasisõit Palencia poole. Seekord ei tekkinud õnneks mingeid ikaldusi pileti ostmisega. Saime edukalt need masinast kätte. Kuidagi nii suur väsimus oli eelmisest päevast, nagu oleks vaid paar tundi und saanud. Majutusse jõudes oli aeg puhkamiseks. Ning kuna pühapäev ja kõik asjad suletud, siis saigi vaid pühapäev veedetud magades ja raamatut lugedes.
Nii saigi läbi veel üks nädal ja homsega algab viimane.
Täpsustus pildile:
​Salamanca ülikool on maailmas vanuselt kolmas vanim ülikool. See on kaetud imeilusa ja detailsete kujukestega. Seal on kujutatud 65 pealuud ja ühel neist istub peas konn. Kui sa suudad leida selle konna, ootab sind aasta õnne. Läksime õhtul seda otsima, leidsin selle koheselt jõudes esimese värava juurde. Pilt enne pealuud on vaade sellele, kus asuvad osad pealuudest.