Alustan sellest, et eilset päeva ei hakanud eraldi kirja panema, kuna oli täiesti tavapärane. Hommikul praktikakohta. Seal sain vaid paar sõna Cisco AP seadme seadistamisel aidata. Muud toimetust seal polnud. Teises ettevõttes oli ka väga rahulik päev, kus jätkati manuali lugemist.
Võtsin osa Hispaania lõunase aja kultuurist, peale lõunasööki tegin väikese une. Et päev täitsa raisku ei läheks, käisime veel ka pisikesel jalutuskäigul. Siis  veel päeva lõppu õhtusöök ja oligi päev läbi.
Tänane hommik algas sama moodi. Kuid tänaseks lubas nüüd siin vihma. Vaatasin veel hommikul igaks juhuks ilmateadet, kas pean mingi jope vihma kaitseks kaasa võtma. Kuid seda lubas selleks ajaks kui juba olen majutuses. Tänane päev ettevõttes oli sarnane eilsele. Erinevuseks oli see, et vahepeal käisime viimas neid käsiskännereid, millega tegeleti, vastavasse osakonda, kus neid vaja oli. Ja see Cisco seade sai ka mingil määral neil valmis. Ma ei saanud taaskord väga täpselt aru, mida nad seal veel seadistada üritasid aga paigaldama seda veel minna ei saanud. 
Teises ettevõttes oli päev samasugune nagu oli see eile. Ehk siis "väga tegus" päev oli. 
Praktika kohast tagasi majutusse jõudes sõin kõhu täis ja tegin taaskord ühe ilu-une. Kuna neil on kella kahest viieni poed kinni siis ei ole tänavatel selles vahemikus midagi teha. Seega selleks ajaks kui silma uuesti avan ongi kell juba piisavalt palju ja saab minna taaskord jalutama. 
Tänase ilmaga oli väga mõnus jalutada. Õues oli soe aga pilvine ehk siis päike ei kõrvetanud ja polnud meeletut kuumust. Jalutasime sihitult ringi, kuni tundsin ära koha, kus saab Palencia ühte(kahest) kaubanduskeskusesse. Peaaegu sinna jõudes hakkas lõpuks sadama see vihm mida lubati. Kaubanduskeskus oli meie mõistes pigem väike. Tegu oli ühekorruselise keskusega, aga see pood,mis oli selles kaubanduskeskuses oli suur(muidugi oli seal pisemaid poode ka). Sa said ühe käiguga osta sealt pliidi, külmiku ja toidukraami ning seal samas ka autole uued rehvid, kalastuseks vajaminevad tarbed ja kui remonti vaja teha siis ka seinavärvi. Kaubavalik oli täiesti seinast seina antud kaupluses. Teised pisemad kauplused olid kas riidepoed või mõni muu nodi või kosmeetika pood.
Tagasi tulema hakates sadas ikka veel vihma, seega sai ühe värskendava jalutuskäigu tagasi teha. Majutusse jõudsime täpselt õhtusöögi ajaks tagasi. Kes samme loeb siis neid tuli päeva peale ca 17000+ sammu. 
Nüüd kõht täis, väikene postitus ja homme juba viimane tööpäev selle nädala jaoks. Loodetavasti saab nädalavahetusel jälle kusagile natuke kaugemale seigelda. 
Aga tänaseks ​Adiós!
Kommentaarid piltidele.
Eilne lõunasöök oli kana ja lillkapsas, kõrvale õun. Õhtusöögiks vürtsikas makaronisupp, pitsa ja lihapallid, magustoiduks puding. Tänaseks lõunaks oli makaronisalat ja kõrvale apelsin ning õhtusöögiks makaronid vorstikeste ja kartuliga. Kõrvale magustoiduks jogurt. Siin olev toidukultuur või see kuidas nad toitu serveerivad ja mida pakuvad on ikka veel natuke imelik mu jaoks. Ikka veel mitte pruunistunud Kristi vihma nautimas. Ja pildid ühest ja samast toidukauplusest, kus saab korraga osta kõik eluks vajaliku.

Teise nädala teisipäev. Päeva algus on tavapärane, kohtumispaigas ootan Ivani. Hommikud hakkavad ka juba soojemaks minema, enam polegi jopega vaja minna. Ega väga ei taha panna seda jopet hommikul, isegi kui õues oleks jahe. Ilmateade lubab selleks ajaks, kui hakkan majutuse poole kõndima, kõrget temperatuuri ja päikest. Kuid tehases on siiski minu jaoks külm, siis kinnised jalatsid, teksad ja soe pusa on vaja selga panna. 
Täna oli minu ettevõttes täitsa tegus päev. Hommikul seadistasid nad ikka veel seda käsiskännerit. Ma pole kindel kas nad selle said lõpuks toimima, aga mingeid edusamme tehti. Seejärel tuli kutse ühte kvaliteedi kontrolli ossa, kus oli ka probleem, et kontrolli tulemused tulevad negatiivsed, ehk siis vigased. Kohale minnes oli näha, et pikslite arv mida kaamera nägema peab oleks nagu õige aga annab negatiivse tulemuse. Siis tuli välja, et seadme juures oli kruvikeeraja ja see segas seadme tööd.
Järgmisena oli vaja minna parandama ühes kontori ruumis arvutis olevat Teams rakendust. Öeldi, et see ei avane või ei saa seda kasutada korrektselt. Kohapeale minnes toimis kõik suurepäraselt, seega mure lahendas end ise. Probleemiks oli veel logistika osakonnas, ei saanud skännerid enam keskse ruuteriga ühendust. Tuli välja, et voolukaabel oli alla andnud ja see tuli välja vahetada, peale seda jälle seade toimis.
Järgmiseks oli kasutajal mure, et meilid ei tulnud läbi, tehti ühenduse taastamine ja peale seda hakkasid meilid taas liikuma.
Päeva viimaseks ülesandeks hakkasid nad seadistama Cisco AP-sid(wifi seadmeid), seal sain oma oskused mängu panna. Õnneks kuna Tallinnas sooritatud praktikal sain seda seadet käsitleda, oli mul olemas minu koostatud dokumentatsioon, millele sain tugineda. Sealsel IT tehnikul puudus seadme seadistamise kogemus, siis andsin infot selle kohta mida ma teadsin. Homme selgub, kas nad said seadme seadistatud. 
Ettevõttes number kaks oli tänaseks põhiliseks ülesandeks Proxmox-i selgeks tegemine. Kuna asutusesiseselt toimivad enamus infosüsteemid läbi selle. Proxmox on siis keskkond virtuaalserverite haldamiseks. 
Päev läbi sai, oli plaan läbi minema veel enne apteegist, et osta ka tableti kujul allergia ravim ja katte valmistamiseks sidet. Kuid õues oli väga palav (umbes 28 kraadi ) ja mul olid pikad teksad ja kinnised jalanõud, oli raske selles temperatuuris olla. Tõttasin otsejoones hoopis majutusse, sest see riietuses ja temperatuur ei kannata seiklema hakkamist. Lõpuks majutusse jõudes sai hinge tõmmatud ja külma põranda peal end jahutatud. Sai käidud söömas, nagu ikka, majutuses pakutavat lõunat. 
Tänase plaani kohaselt oli vaja veel välja minna apteeki otsima, otsustasin, et kuna eilne ravim suutis allergiat alla tõmmata veidi, siis panen seda veel enne õue minekut. Ja selle peale omakorda panin 50FPS tugevusega päikesekreemi, et tekitada topelt kaitse effekt. Seega lootes küll parimat aga riskides, et võin allergia teha hullemaks, panin ikkagi kleidi selga õue mineku jaoks. Et siiski mitte piire täielikult katsetada, liikusin pigem mööda varjulisi tänavaid. Apteegist sain kõik vajaminevad asjad...Google tõlke rakendus oli siin suureks abiks. Jalutasime natuke veel mööda linna ja külastasime erinevaid toidupoode leidmaks jäätist. Kuid nad müüvad siin poodides vaid suuri jäätise karpe. Seega läksime taaskord jäätise poe juurde, kus oleme varem käinud ja võtsin ühe jahutava jäätise enne koju tulemist. Tänaseks taas jäänud vaid veel õhtusööki oodata ja homme juba nädala keskpunkt.
Selgitused piltidele. Lõunasöögiks oli riis ja õhukesed lihaviilud ja kõrvale värske puuvili. Autoks on Renault 11. Jäätis on mandariini maitseline, see ei olnud nii hea kui eelmised maitsed. Ma neid Lays krõpse ei ostnud, aga nägid huvitavad välja.

Jäänud on veel kolm nädalat. Saame näha, mis Hispaanial meile veel pakkuda on.
Uus nädal algas praktikal rahulikult. Suurt nagu midagi teha polnudki siin tehases. Läksime aitasime printeri kasutajal tööle saada. Selle jaoks lülitasime printeri vooluvõrgust välja ja panime tagasi. See ei aidanud, siis tegime sama ka arvutile. Ülejäänud päevast jukerdati käsi-skänneritega. Niipalju, kui inglise keelest antud ülesandest aru sain, aitasin kaasa. Kuid see info mida ma otsisin töötas juba. Ilmselt tuli mingi keeleline arusaamatus vahele. 
Ettevõttes number kaks oli peaaegu sama rahulik. Sealseks päeva ülesandeks oli vaid näpujälje tegemine, et saaks tööle tulles ja sealt minnes end registreerida. Minu ettevõttes on selle jaoks kaart. Kasutatakse seda kontrollimaks näiteks tulekahju korral, kes on sellel hetkel majas. Kuid ettevõttes nr. 2 on see veel ligipääsu õiguste jaoks, kõik ei saa igale poole vabalt minna. 
Nagu ikka sellel ajal majutusse jõudes (peale kella kahte), on lõuna juba käes ja saab sööma minna. Kuna see intensiivne ja palav päike tõi välja mu aasta taguse allergia, siis ei saa ma päikest hetkel nautida. See tähendab, et tänase pea 30 kraadise kuumusega pidin ma panema jalga pikad püksid. Läksin otsima avatud toidupoodi, mis jäi eile leidmata. Lisaks sellele oli mul vaja leida ka apteek, kus kohast saaksin allergiat alandavat rohtu. Majutusse kõndides jäi mul silma suurem apteek, siis läksime sinna rohtu otsima. Unustasin täiesti ära, et Hispaanias peab maski kandma apteekides (ühistranspordis ka) ja polnud seda kaasas. Õnneks sellest hoolimata õnnestus mul mingisugune abivahend saada, eks ole näha kas aitab ka. Sealt natukene edasi jalutades oli ka toidupood, kus saime kõik vajamineva ja muidugi kõike muud mida vaja ka ei läinud.
Kuna õues oli väga soe ja pikkade riietega lausa palav, siis tagasi liikusime mööda varjulisi tänavaid. Ei hakanud ka tänaseks rohkem õue minema, et nahka praegu mitte ärritada. Seega jäi veel vaid õhtusööki oodata ja süüa/juua poest toodud "jama".
Täpsustuseks piltidele. Lõunasöök oli kana ja seal kõrval hautatud oad kartuliga ja magustoiduks tarretis.
Õhtusöögiks oli paneeritud sink-juust-sink laadi toode, ma ei oska sellele nime anda. Kõrval oli salat ja magustoiduks jogurt. Kuna ma olen nii aeglane sööja, siis selle ajaga said valmis friikartulid, mida hiljem kõrvale sai lisaks. Poes oli huvitav vaadata seda, et jääkülmast saad valida ise oma kogusega jääkülma tooteid, ei ole ainult valmis pakitud kogused.

Ja esimene nädal Hispaanias ongi juba jõudnud lõppu. Tegu oli väga sisuka ja seiklusrohke nädalaga. Saime ringi vaadata Põhja-Hispaania suunas, saime seigelda rongiga ja tutvuda ka kohaliku kooli, töö ja kultuuriga.
Hoiatati juba alguses, et pühapäevad on siin vaiksed. Seega ei hakanudki kuskile suunas kiirustama ja sai lõunasöögini toas istutud. Kui lõuna söödud, otsustasime, et aitab vedelemisest ja läksime linnapeale toidupoodi otsima. 
Selgus tõsiasi, et tõesti, pühapäevad on vaiksed. Kõik poed olid kinni, polnud avatud ükski riiete, toidu ega ka tubakapood. Isegi pisemad kioski punktid olid kinni. Avatud olid vaid mõned üksikud söögikohad ja need vähesedki, mis avatud, olid suhteliselt inimtühjad. Lootusrikkalt lõõmava päikesega poodi siiski otsides, sattusime ka toidukoha lähedusse, kus olid esinejad. Esinejateks olid (eeldatavasti) flamenko või muu rahvuspärase tantsu tantsijad. Eemal varjus istudes vaatasime nende esinemist. Nende etteaste pausi ajal jätkasime liikumist edasi. Vähe sellest, et kõik asjad pühapäeviti suletud oli, ei olnud tänavatel üldse ka inimesi, võrreldes teiste varasemate päevadega. Peatänaval, kus ka need tantsijad esinesid, oli isegi mingil määral inimesi. Teistel tänavatel nägi vaid üksikuid inimesi jalutamas, kui sedagi. 
Seega pühapäeva hommikul käivad osad inimesed kirikutes ja ülejäänud päeva veedavad nad aega perega. 
Kuna kell oli siiski veel vähe ja ilm oli ilus, käisime kohalikust jäätise punktist jäätist ostmas ja nautisime taaskord ilma ja olemist. Jäätis maitses väga hästi, kuna maitsesordi tugevus oli väga hästi tunda. Hind oli ka mõistlik, umbes 2.50€ jäätise kohta mille küljes oli kaks erinevat maitset. Muidugi saad tellida ka ühe palli aga otsustasime asja põnevaks teha.
Selgitus pildile, jah mulle maitseb Coca Cola ning jah neist pooled on joodud. Auto pildil on Peugeot 504.
Lõunasöögiks pakuti pastat ja kõrvale ahjuliha(sulas suus). Liha maitses nagu hästi tehtud jõulupraad. Magustoiduks oli jogurt.

Kui juba kodust nii kaugele tulnud, siis võiks tutvuda veel natuke riigiga. Seetõttu võtsime sihiks külastada sel nädalavahetusel Leoni. See on üks neist kohtadest, mida soovitasid külastada kohalikud. Ei hakka ka seekord ajalugu kirjutama, kes tahab see leiab selle ise.
Eelmisel õhtul tegin Google abiga kohaliku rongi ja bussi liikluse kohta uurimustööd. Ehk siis mis kell lahkub umbes transport Palenciast Leoni. Valikus olid veel sihtkohtadeks Salamanca ja Burgos, aga nendele ei tundunud olevat nõnda palju transpordi liikluse tihedust. Need jäävad ilmselt teisteks nädalavahetusteks. 
Hommikul oli äratus juba varakult, et jõuaks rongile, mis väljus kell pool 9. Kuna me polnud teadlikud, kas internetist saadud info vastab tõele, siis läksime natuke varem kohale. Saime sama rongi peale piletid, mille kohta leidsin internetist infot. Rongipileti hind Palenciast Leoni oli 22€/inimene. Rongijaamas kontrolliti üle turva-masinaga kohvrid ja kotid, mis kaasas inimestel olid. Tunnike rongiga reisimist ja olimegi juba kohal.
Otsisime alustuseks üles turisti punkti, kus kohast saaks soetada endale kaardi linnast(turistikaart). See käes, hakkasime käima mööda kaardil märgistatud vaatamisväärsusi. Esimeseks oli linna keskel asuv katedraal(Catedral de Santa Maria de Leon), sinna sai ühtlasi sisse pääsemiseks osta pileti, mille hind oli 7€/inimene. Tegu oli nii väljast kui ka seest väga ilusa ja suure ehitisega. See oli ka kõige suuremaks tõmbenumbriks selles linnas.
Leon tundus olevat üks linnadest, kus peatuvad seljakoti rändurid ning jalgrattamatkajad, kuna siit läheb läbi palverännaku teekond, mida inimesed läbivad. Hommikul kui jõudsime oli veel rahulik, aga mida aeg edasi seda tihedamaks läks inimeste hulk. Kõhud hakkasid ka tühjaks minema, kuna hommikusöök jäi söömata. Hakkasime otsima kohta, kus keha kinnitada. Jalutades leidsime keskväljaku turu, kus inimesed müüsid värskeid puu-, köögi- ja juurvilju. Samuti oli ka letid lihade, juustude ning külvitaimedega, leidus ka mõni riideid pakkuv lett. Inimesed olid tulnud sinna kokku oma suurte kärude/kohvritega. Sealsed lõhnad ajasid kõhu veelgi tühjemaks seega jätkasime otsinguid. Kuna kell oli Hispaanlaste jaoks alles varane siis olid enamus kohad kinni, toidukohad avatakse enamastu umbes 1 paiku. Kõik kohad, mis olid sellel hetkel lahti pakkusid vaid kohvi ja koogikesi või saia(siin on sai põhiline toit). Lõpuks leppisime siis ühe kohvikuga, kus pakuti saia, mina sain õnneks ka pannkooke mille tunnuslause on diabeetus. 
Saime jätkata oma turistilist rännakut mööda linna. Käisime läbi enamus kohad, mis oli kaardile märgitud, kui ajaloolised vaatamisväärsused. Külastasime veel ühte kohalikku muuseumi (Museo San Isidoro de Leon), tegu oli kloostri ja kunagise kuningliku pere elupaigaga. Pileti hinnaks oli 5€/inimene, seal nägime erinevaid usulisi lugusid maalingutena, ajaloolised teemakohased eksponaadid ning hauakambrit kuhu, oli maetud 33 kuningliku pere liiget sarkofaagidega(valitsejatest lasteni) . Samuti oli seal raamatukogu 10 sajandi raamatutega ja oli ka 1000 aasta vanune piibel. Muuseumis sees pilti teha ei tohtinud. 
Päeva peale tekkis veelgi rohkem inimesi ja erinevaid turistigruppe. Tõusis ka temperatuur piisavalt kõrgele, et tuli selga panna suvised riided, mis sai õnneks kaasa võetud. Päike oli piisavalt intensiivne, et Eesti valge jume on nüüd päikesest roosa.
Plaan oli alguses tagasi tulla viimase rongiga ehk siis kella kuuest. Kuid kuna linnale tuur peale tehtud ja parkides istutud siis otsustasime tulla tagasi varem, ehk saime kella poole neljasele rongile. Seekord kõneles rongijaamas olev töötaja väga hästi inglise keelt, kes aitas meil soetada piletid tagasi. Tagasituleku pileti hind oli 14€/inimene. Taaskord tunnike rongisõitu ja tagasi majutuses.
Nüüd tuleb oodata õhtusööki ja ongi päev taas õhtal.

Selle nädala viimane tööpäev ongi käes. Nagu kokku lepitud, kohtun Ivaniga meie kohtumispaigas. Avastasin, et kaart juhendiga mis anti, on suurema ringiga kui vaja. Seega läksin oma peaga otsemat teed, mille tõttu jõudsin kuju juurde plaanitust varem ja sain natuke aega oodata. Hommikud on ikka veel külmad, seega jope peab veel peal olema. Ega tehases ei saaks ka suve riietega olla, seal on ikka väga külm. 
Tehasesse jõudes, ei saanudki kaua oodata, kui pidi minema lahendama probleemi käsiskänneritega. Nimelt tehti mingi aeg töötajatele uued kasutajatunnused, millega nad sisse logisid(piiksutades). Selgus, et saavad ikka veel vanasid kasutajatunnuseid kasutada. See tähendas, et oli vaja rakendusega natuke tegeleda. Selle käigus ilmnes uus probleem, kui kasutaja end skänneriga sisse audetis, siis viskas üleval ekraanil olevad rakendused, mida neil vaja jälgida oli, kinni. Seega hakati lahendama probleemi, miks sedasi juhtub. Lõpuks saadi kas üks või mõlemad osad toimima nii nagu peab, ega ma täpselt aru ausalt öeldes ei saanudki kumb, sest minema me sealt läksime. 
Järgmiseks oli vaja google abiga leida juhend või manual skänneri jaoks. Nimelt ühel seadmel oli laseri osa, mis loeb koodi, lühem kui peaks. Need vastused mille juhendist leidsin seadistamiseks ei toiminud. Järgmine hetk öeldi, et sellega pole vaja edasi tegeleda, sest teine projekt oli tähtsam või sai see lahendatud, ei saanud taas aru. 
Mõne aja pärast läksime lahendama probleemi, mis oli kvaliteedikontrolli osakonnas. Antud osakonnas on sellised kvaliteedi kontrolli masinad, mis kontrollivad tööd kaamerate ja peegelduste abil. Kuid nüüd see masin näitas pidevalt, et see ei vasta nõuetele ehk mingid jupid pole plastik osa küljes olemas aga tegelikkuses olid. Seega ülesandeks oli saada kaamera nägema nende osade peegeldust, et kontroll läheks läbi positiivselt. Käsitsi seadistasid nad programmist kaamera pikslite tundlikkust ja sellega sai kõik mõne aja pärast korda.
Varsti oligi kell juba nii palju, et sai seada sammud majutuse poole. Enne kui lahkusin, läksin läbi ka personali spetsialisti juurest, et soovida ilusat nädalavahetust. Ajasime natuke juttu, rääkisime mida külastada nädalavahetusel ja allkirjastasin ka juba seal olles paar paberit. 
Teises ettevõttes oli päev rahulik. Esimeseks ülesandeks oli uus image panna, 2 tuumalises tööjaamas, mis võttis aega ca. 6 tundi. See tähendab, et arvutile oli vaja peale panna operatsioonisüsteem windows, et saaks hakata seadet töö jaoks kasutama. Vahepealne aeg sai sisustatud järgmise ülesandega. Vaja oli tehases olevatele arvutitele programme üle installida, mis asusid võrgukettal. Seadmeid millele seda vaja teha, oli umbes 30. 
Kuna ilm oli nii ilus ja piisavalt soe, et sai lõpuks selga panna kleidi, siis tuli sellest ilmast võtta kõik. Selle jaoks käisime taaskord mööda käidud tänavaid ja nautisime ilma ja olemist. Oli ka reede, mis tähendas, et tänavad olid rahvast täis ja tuli ka kogu aeg juurde. Tänaval nägime trumme mängivaid ja laulvat gruppi, mille jaoks nad seda seal tegid, või kes need olid, seda ei tea. Jalutasime veel kuni söögi ajani ringi, päeva lõppes varakult, kuna plaan minna homme rongiga kõrval linnakesse.

Täna on esimene praktikapäev. Hommikul läksin sööklasse otsima hommikusööki ja lõunasööki, mis lubati mulle kaasa pakkida, et saaksin ettevõttes lõunat teha. Kuid hommikusöök oli taaskord vaid saiad, siis sellest ma huvitatud polnud. Ei näinud ka kusagil lõunasööki. 
Kell pool 8 pidin kokkulepitud kohas saama kokku Ivaniga, ehk siis kooli õpilane, kes viib ettevõttes läbi oma praktikat. Tööpäev algab siis kell 8 ja lõpeb pool 5.
Kohtun Ivaniga ringristmiku läheduses ja seal ringipeal on kujuke paljast mehest. Paremat kohtumispaika ei saakski olla kui palja mehe kuju juures.
Tehasesse jõudes sain enda tööriided (kittel ja turvajalatsid), ning piiksutasin läbi kaardi. IT-osakonnas on tehases 2 inimest ja siis lisaks Hispaania praktikant ja mina. Täna neist ühte polnud kohal, äkki homme (mañana), enamus asjad on mañana.
Tehases esimeseks näitas Ivan nende serveri ruumi ja siis saime ülesandeks minna kontrollima viirusetõrje ajakohasust. Selle jaoks oli tal nimekiri seadmetest mida peab kontrollima, esiteks, kas seade vastab nimekirjas vastavale numbrile ja siis kontrollima viirusetõrje versiooni. Juhul, kui polnud, tuli see kaugühendusega peale panna. Seda ei tee nemad kohapeal ise vaid teavitavad edasi. 
Kui see oli tehtud siis sai oodata uut ülesannet, mis jooksvalt võib tekkida. See tähendab, et vahest ei pruugigi suurt midagi teha olla. Seejärel tuli kontrollida, miks skännerite akud, mingid kindlad, ei lae. Tule indikaatori järgi tuli otsida manuaalist vastust. Ilmselt oli probleem, et laadimiseks vajaminev voolu läbilaskvus pole pole piisav. Aga me ei saanud seda kuidagi kontrollida. Proovisid läbi programmi, kuid edutult.
Veel üheks ülesandeks oli luua uus töökoha arvuti. Sinna peale lisati vajaminevad programmid, määrati ja reserveeriti IP-aadressid ja seejärel lisati domeeni võrku. Ehk lihtsustatud keeles, arvutit saab kasutada ettevõttesiseselt määratud viisil. Kõiki ülesandeid sain vaadata kõrvalt, ise veel käsi külge ei lastud panna.
Kuna tehases oli väga-väga külm ning ma sain vaid suurema osa ajast istuda, siis küsisin kokkulepitud kellaajast varem minema. Leppisime personalispetsialistiga kokku uued ajad kuidas käima hakkan. Ehk siis 8-ks koos Ivaniga ja kui hakkab nendel lõuna ehk siis kell 2, tulen mina tulema. 
Teises ettevõttes möödus päev sarnaselt, ei saanud suurt midagi teha. Toimus turvalisuse koolitus Hispaania keeles ja siis tõlgiti ümber vastavalt oskusele. Lisaks pidi tegema ka Hispaania keeles kaks ohutusnõuete testi. Tööpäev lõppes samuti kokkulepitust varem ehk siis kella ühest.
Peale väikest uinakut, käisime veel kohaliku linnaga tutvust tegemas. Saime ka turistide infopunktist linnakaardi, kus olid välja toodud kohalikud vaatamisväärsused. Kõik, mis veel nägemata jäi varasemast saab nüüd külastada. Linnapeal on umbes kella kahest kuni kella viieni poed kinni. See aeg nad teevad lõunat, magavad või sisustavad muud moodi oma aega. Täna oli esimene soojem ilm, kus sai olla õues ilma jope või jakita.
Jõudsime süüa majutuses täna isegi lõunat ning õhtusööki. Sain homse lõuna täna, kuid seda pole enam tegelikkuses vaja. Sai ka teavitatud, kuid ilmselt jõuab info kohale mañana.

,Eelmisel õhtul sai hilja magama. Eestis harjunud minema magama tavapäraselt kell 10 või 11 õhtul, siis pool üks magama saada vajab natuke harjumist. Kell 7 juba taas vaja tõusta, end valmis sättida ja taas autosse.
Sõitsime taaskord külastama minu praktika ettevõtet, kuna eile ei saadud meile teha ettevõtet tutvustavat ringi.
Ootasime ka Hispaania kooli poolseid õpetajaid, kui nad kohale jõudsid suundusime ettevõtte vastuvõtu punkti. Seal võttis meid vastu personalispetsialist ja sealne kooli praktikant, kes on ühtlasi osaliselt minu juhendaja.  Jalga anti meile turvajalanõud ja selga külastus kitlid. Kui turvanõuete kohaselt riides läksime tootmis hoonesse. Seal tutvustati ukse peal mida nad valmistavad. Ettevõte toodab plastik osi autodele, ehk siis näiteks esivõre, poritiiva osad ja muud plastik osad. Autodeks on Mercedes, Renault, Iveco, Volkswagen jne. 
Näidati kuidas tootmine seal toimub alates esimesest sammust. Näidati plastik graanuleid, mis lähevad masinasse, kus neid kuumutatakse sulamiseni. Sealt lähevad nad edasi pressi, kus toodetakse vastav osa. Sealt läheb see edasi puhastusse, kuivatusse, kuumutusse, värvimisse, lakkimisse ja sealt edasi kvaliteedikontrolli. See kirjeldatud liin on enamjagu robotite töö. Kvaliteedi kontrollis on siiski juba inimesed. Näidati ka muid tegevusi, mis on tootmisele kohased aga ei lasku detailidesse. Oma erialaste ülesannetega tutvun homme, kui on ka esimene praktikapäev.
Seejärel läksime külastama teist praktika ettevõtet. See ettevõtte tegeleb lennukite, rongide ja allveelaevade spetsiifiliste metallosade tootmisega. Sealne toodang peab olema valmistatud millimeetri täpsusega, muidu võib juhtuda suuri õnnetusi lõpptoodangul. Tootmis protsess sarnanes eelmisele ettevõttele.
Peale ettevõtte külastusi läksime uuesti koolimajja, mida külastasime eile. Seekord jätkati kooli tutvustamisega ja täpsemalt tutvustati IT osakonda. Kool polnud tavapärase välimusega, mida oleme harjunud Eestis nägema. Õppe tehnika sarnanes meie koolile, oli riistvaraline erinevus.
Näidati nn. vertikaalset värviprinterit, sellega saab joonistada seinadele või seinal olevale paberile. Joonistamiseks kasutab see masin mistahes värvi või tinti. Võib öelda isegi, et tegu oli graffiti masinaga. Kingituseks anti koolile kaasa Eesti riigivapi lõvi, mis joonistati paberile sama masina poolt. Selle seadme valmistas sealse kooli õpetaja, töötas välja nii tarkvara kui ka riistvara.
Lisaks nägime ka hambaarstide klassiruumi ning mida nad seal õpivad. Näidati, portselanist hambaid, mida nad seal valmistasid.
Peale seda läksime külastama veel ühte ettevõtet, kuhu ükski praktikant seekord ei läinud. Tegu oli arendusettevõttega. Nad tegelevad selliste arendustega, nagu on Burger King'is ise tellimise tahvel, uudiste ja ajakava tahvlid bussijaamades ja ostukeskustes olevad effekt-ekraanid. Samuti Dubais asub nende poolne arendus ostu-assisteerimisele. Tegu siis peegliga, kus toote sisse skänneerimisel saad infot toote kohta või kutsuda teenindaja. 
Külastused tehtud oli aeg taaskord Hispaania lõunaks (lõuna kell 3). Seekord läksime keskusest natuke kaugemale, ääre külla. Seal, koos kooli seltskonnaga, saime jätkata traditsiooniliste Hispaania toitude maitsmisega. Eelroaks oli marineeritud kartul munaga, meile sarnane kartulisalat (mida siin kutsuti Vene salatiks) või siis supp mille koostis oli tundmatu (maitse poolest meenutas oa-suppi). Pearoaks sai valida kana, kala, soolevorstide või seakõrvade vahel. Ja viimaks magustoiduks oli valikus, kas mango kreem, või napoleoni kooki meenutav magustoit. 
Täna lahkusid Palenciast Madridi poole meiega kaasa tulnud õpetaja ja ta abikaasa. Seega nüüd oleme omapäi.

Kolmas päev. Kohalikud pühad on läbi.
Tänane päevakava näeb ette tutvumist Erasmus+ projekti partner kooliga. Lähme tutvume, kuidas Hispaanias toimib õppesüsteem ning külastame ka esimest firmat.
Uus katse minna sööma hommikust. Eelmisel päeval sai varu variandiks poest ostetud jogurtit, et saaks hommiku-helbeid süüa juhul, kui hommikusöök on taaskord samasugune nagu eelmisel hommikul. Seekord oli seal laual mingisugune toiduvalik kandikutel, kuid see ei näinud üldse söödav välja. Me ei teadnud, kas see toit oli tegelikkuses meile või kellegi teise oma. Seetõttu jäin oma jogutri ja krõbinate variandile kindlaks. See söögi-saal oli ikka samasuguse korralagedusega. 
Hommikusöök söödud, istusime auto peale ja sõitsime vaatama seda kohalikku kooli. Koolis tehti meile ülevaade, kuidas toimib nende haridussüsteem. Kuidas toimub õpe ja õppesuundade valik ning tutvustati õppimise erinevaid tasemeid. Põhilised suunad on mehaanika, infotehnoloogia ja meditsiin. Seal on neil erinevad tasemed mida õpetatakse(alg, kesk ja kõrg), sealt lähed veel soovi korral edasi ülikooli. 
Näidati ka meditsiini suuna õppeklasse ja laboratooriumi millega nad töötavad/õpetavad. Ehk siis erinevad seadmed mida kasutatakse haiglates ning isegi sellised masinad, millega saad valmistada endale ise rohtu.
Peale mõningat jutustamist, läksime külastama ettevõtet, kus hakkan mina sooritama oma praktikat. Tegemist on autovaruosasi tootva ettevõttega. Nimeks siis ettevõttel Motherson(S.M.P), tuuri veel ei tehtud, kuna hetkel polnud neil selle jaoks aega. Seda tuuri tehakse homme hommikul.
Edasi otsustasime oma päevakavaga minna tutvuma kohaliku Palenciaga. Parkisime auto ja jalutasime mööda kohalikke tänavaid otsimaks hilist lõunasööki. Hispaanlastel on see tavaline lõunasöögi aeg ehk siis kell 2. 
Söögikoha leidmine polnud nii lihtne, kõik kohad olid kas kinni või pakuti seal ainult jooke. Paari kohta kuhu sisse astusime tekkis taaskord keelelise barjääri raskused. Ei rääkinud nemad inglise keelt ja meie ei rääkinud hispaania. Lõpuks leidsime söögikoha, kus oli QR-koodi kasutades, võimalik lugeda ingliskeelset menüüd. Samuti sealne teenindaja proovis meiega kõigest väest rääkida inglise keeles. Sedasi saime toidud tellitud ja kõhud mõnusalt täis. 
Seega jätkasime kohaliku linna tuuriga. Külastasime erinevaid katedraale ja vaatlesime kohalikku arhitektuuri. Nägin ka päris nunna oma piiblit lugemas. Läksime ka vaatama monumenti, mida märkasime eelmisel õhtul autoga linna tagasi sõites. See suur kuju asus kõrgel künka otsas, linna ääres. Tegu oli Cristo del Otero kujuga, mis on Palencia sümboliks. Ajalugu ma kirjutama ei hakka, sellega saab igaüks ise tutvust teha soovi korral.
Teel mäe otsa oli umbes poole peal vaateplatvorm, kus sai vapustava vaate Palenciale. Seejärel seadsime jooksusammud otse mäenõlvast ülesse, mitte mööda teed, muidu oleks liiga lihtne. Jooksime mäenõlvast ülesse nii kaua kui jaksu oli. Ega kaua ei jaksanudki joosta, tuli ikka teha mitmeid pause hingamiseks. Siis sai jätkata edasi jooksmist treppidest ülesse. Mööda treppe joostes tundsid ka, et siin kuskil jalgades peaks olema lihased. Hingamise rütmi saamine võttis ikka mõne hetke aega aga see oli kõik seda vaadet väärt.
Ülesse jõudes loodsime, et saab ikka täitsa kuju alla seda katsuma aga nii lähedale ei saanud. Sellest hoolimata oli seal kõrgemal taaskord see vaade lihtsalt võrratu.
Sealt tulime tagasi majutuse juurde, saime kaks tunnikest vahepeal hinge tõmmata ja puhata. Seejärel jalutasime meie õpetaja hotelli juurde, kus saime kõik kokku. Ehk siis kohaliku kooli vastu võtvate õpetajatega ja meie seltskond. Läksime kõik koos keskuse tuurile, kus tegelikult omapead juba päeval väheke käisime. Kuna läksime õhtuhakul siis tänavavalgustus muutis tänavad, kirikud ja muud hooned veelgi ilusamaks.
Peale mõningast ringi jalutamist ja hulgaliselt pilte läksime kohalike juhatamisel ka koos välja sööma. Seekord oli menüüst tellimine lihtsam, kuna nad tõlkisid meile ära millega tegu. Lisaks soovisime maitsta võimalikult rahvusele omalikke toite. Seega maitsesime beebi-kaheksajalga, musta siga, ja kohalikku magustoitu jäätisega. See magustoit maitses täpselt nagu eile valmistatud mannapudru, mis on külmkapis olnud üle öö ja siis veel paneeritud õrnalt. Nende jaoks on tavaline siin alustada õhtusööki alates kella 9st õhtul.
Kõhud täis, lõpuks magama ja homme vaja vara taas ärgata.

 ​Esimene täispikk päev Hispaanias võib alata. 
​Tänane päev, ehk siis 2. mai on Hispaanlastel püha. See tähendab siis vaba päeva ja vaba kava.
Otsustasime seltskonnaga, et kuna rendiauto on olemas ja võiks tutvuda ka ülejäänud Hispaaniaga siis lähme sõidame vee äärde. Suund ülesse põhja poole.
Hommik tuleb alustada ikka hommikusöögiga, et oleks päevaseks toimetamiseks jõudu. Läksime siis hommikust sööma, kõigepealt seigeldes mööda hoonet, leidmaks ülesse söögisaal. Teadsime vaid seda, et see asub kusagil teisel korrusel.
Söögisaal juba oli väheke kultuuri šokiga. Alustuseks, kuna polnud kohti kuhu mustad nõud panna, siis olid need segamini riiuliga, kus oli toit mida said süüa. Toidu tegemise võimaluseks on süüa küpsised ja keeksi sarnaseid toodanguid. Saiakotid saiaga, mille peale on võid ja erinevat sorti moose. Lisaks selle sama riiuli peal asub mikrolaine ahi ning röster. Said süüa ka hommikusööhi helbeid, mille peale said panna soojas seisnud "tuuma"-piima. See piim maitseb samamoodi nagu kohvikutes kohvi peale antakse väikesed topsikesed koorega. Aga lihtsalt juba väga toasoe.  Ehk väga mitmekesine hommikusöök.
Söönud ära kaks röstsaia, maitsnud ühe küpsise ja selle maitsva piima suundusime vaikselt juba õue poole. Saime kokku kaasa tulnud õpetaja ja ta abikaasaga, et sättida siht vaba päeva puhul Bilbaosse. Bilbaos panime uue sihtkoha Getxo, et minna vaatama merd. Sõit sinna kestis peaaegu kolm tundi (258 km). Selle aja jooksul sõitsime mööda lagedamat pinnast järjest mägisemate alade poole. Üks vaade vägevam kui teine, üks mägi kõrgem kui teine. Ilma oli samuti vihmast päikeseni. Sõitsime läbi mägedes olevate tunnelite ja teed olid ilusad looklevad, langevad ja tõusvad. Kiirusepiirang oli peamiselt stabiilne 120 km/h. Mägede külgedel ja otstes olid elamised. Samuti leidus nendel samadel nõlvadel ka eri toonides lehmi ja lambaid. 
Getxos peatudes nautisime ilma, nautisime vaadet merele ning ka seal olevatele mägedele. Seal oli ka rand, kuhu läksime ja pistsime sooja liiva sisse oma pisikesed varbad. Liiv oli nii-nii soe ja väga pehme, et seal sees kõndimine oli isegi natuke alguses harjumatu. Ega ei jäänud katsumata ka vesi, mis oli samuti piisavalt soe jalgupidi plätserdamiseks ja umbkaudu sama temperatuuriga, mis eestis keset suve. Leidsime ka rannast väga ilusaid merikarpe, sealt kaks tükki tulevad mäletuseks ka kaasa.
Seal kohalikus sadamas pidasime maha ka väikese lõuna ja tegime pilte palmipuude ja põõsastega, sest siis ikka saad aru ju, et oled käinud Hispaanias. 
Kuna Hispaanlased ei räägi eriti inglise keelt, siis toidu menüüdest aru saamine ja millegi tellimine sealt oli huvitav väljakutse. Seega sadamas valisime India toidukoha, millel saime tellida menüüs olevate piltide ja numbrite järgi. Toidukohti oli seal veel väga mitmeid, näiteks Mehhiko, Ameerika ja ka klassikaline McDonalds.
Kõhud täis jätkasime oma sõiduga. Nüüd sihtkohaks Santander. Liikusime mööda merekallast, tee lookles ühel pool mäed ja teisel pool meri. Vaade oli vapustav. Telefon on täis pilte ühest, teisest ja kolmandast mäest. Ja teisele poole vaadates tehtud rannikust.
Santander oli pigem mereäärne tööstuslinn, kus olid suured kaubalaevad tööstusrajoonid. Tänavad on igalpool, ka Bilbaos ja Palencias väga kitsad ja tihedalt täis pargitud. Liiklemine on väga ettevaatlik, sest muidu lihtsalt ei mahu ära. Läksime Santandris kohalikku poodi, et saaks miskit hamba alla ning ka hommikusöök oleks kobedam kui kaks röstsaia. Käisime ka meile tuntud Lidl poes, mis nägi nii välimuse kui kauba poolest välja samasugune kui on see Eestis. Poetuurid tehtud alustasime tagasiteed Palenciasse. Taaskord vaade oli lihtsalt vapustav kuid seekord vastupidiselt liikusime mägiselt alalt tagasi tasasema pinnase poole. Vahepeal olid pilved nii madalal, et haarasid mäetippe endasse.