Kolmas päev on tuvusteks

​Hispaania - 3. päev

Kolmas päev. Kohalikud pühad on läbi.
Tänane päevakava näeb ette tutvumist Erasmus+ projekti partner kooliga. Lähme tutvume, kuidas Hispaanias toimib õppesüsteem ning külastame ka esimest firmat.
Uus katse minna sööma hommikust. Eelmisel päeval sai varu variandiks poest ostetud jogurtit, et saaks hommiku-helbeid süüa juhul, kui hommikusöök on taaskord samasugune nagu eelmisel hommikul. Seekord oli seal laual mingisugune toiduvalik kandikutel, kuid see ei näinud üldse söödav välja. Me ei teadnud, kas see toit oli tegelikkuses meile või kellegi teise oma. Seetõttu jäin oma jogutri ja krõbinate variandile kindlaks. See söögi-saal oli ikka samasuguse korralagedusega. 
Hommikusöök söödud, istusime auto peale ja sõitsime vaatama seda kohalikku kooli. Koolis tehti meile ülevaade, kuidas toimib nende haridussüsteem. Kuidas toimub õpe ja õppesuundade valik ning tutvustati õppimise erinevaid tasemeid. Põhilised suunad on mehaanika, infotehnoloogia ja meditsiin. Seal on neil erinevad tasemed mida õpetatakse(alg, kesk ja kõrg), sealt lähed veel soovi korral edasi ülikooli. 
Näidati ka meditsiini suuna õppeklasse ja laboratooriumi millega nad töötavad/õpetavad. Ehk siis erinevad seadmed mida kasutatakse haiglates ning isegi sellised masinad, millega saad valmistada endale ise rohtu.
Peale mõningat jutustamist, läksime külastama ettevõtet, kus hakkan mina sooritama oma praktikat. Tegemist on autovaruosasi tootva ettevõttega. Nimeks siis ettevõttel Motherson(S.M.P), tuuri veel ei tehtud, kuna hetkel polnud neil selle jaoks aega. Seda tuuri tehakse homme hommikul.
Edasi otsustasime oma päevakavaga minna tutvuma kohaliku Palenciaga. Parkisime auto ja jalutasime mööda kohalikke tänavaid otsimaks hilist lõunasööki. Hispaanlastel on see tavaline lõunasöögi aeg ehk siis kell 2. 
Söögikoha leidmine polnud nii lihtne, kõik kohad olid kas kinni või pakuti seal ainult jooke. Paari kohta kuhu sisse astusime tekkis taaskord keelelise barjääri raskused. Ei rääkinud nemad inglise keelt ja meie ei rääkinud hispaania. Lõpuks leidsime söögikoha, kus oli QR-koodi kasutades, võimalik lugeda ingliskeelset menüüd. Samuti sealne teenindaja proovis meiega kõigest väest rääkida inglise keeles. Sedasi saime toidud tellitud ja kõhud mõnusalt täis. 
Seega jätkasime kohaliku linna tuuriga. Külastasime erinevaid katedraale ja vaatlesime kohalikku arhitektuuri. Nägin ka päris nunna oma piiblit lugemas. Läksime ka vaatama monumenti, mida märkasime eelmisel õhtul autoga linna tagasi sõites. See suur kuju asus kõrgel künka otsas, linna ääres. Tegu oli Cristo del Otero kujuga, mis on Palencia sümboliks. Ajalugu ma kirjutama ei hakka, sellega saab igaüks ise tutvust teha soovi korral.
Teel mäe otsa oli umbes poole peal vaateplatvorm, kus sai vapustava vaate Palenciale. Seejärel seadsime jooksusammud otse mäenõlvast ülesse, mitte mööda teed, muidu oleks liiga lihtne. Jooksime mäenõlvast ülesse nii kaua kui jaksu oli. Ega kaua ei jaksanudki joosta, tuli ikka teha mitmeid pause hingamiseks. Siis sai jätkata edasi jooksmist treppidest ülesse. Mööda treppe joostes tundsid ka, et siin kuskil jalgades peaks olema lihased. Hingamise rütmi saamine võttis ikka mõne hetke aega aga see oli kõik seda vaadet väärt.
Ülesse jõudes loodsime, et saab ikka täitsa kuju alla seda katsuma aga nii lähedale ei saanud. Sellest hoolimata oli seal kõrgemal taaskord see vaade lihtsalt võrratu.
Sealt tulime tagasi majutuse juurde, saime kaks tunnikest vahepeal hinge tõmmata ja puhata. Seejärel jalutasime meie õpetaja hotelli juurde, kus saime kõik kokku. Ehk siis kohaliku kooli vastu võtvate õpetajatega ja meie seltskond. Läksime kõik koos keskuse tuurile, kus tegelikult omapead juba päeval väheke käisime. Kuna läksime õhtuhakul siis tänavavalgustus muutis tänavad, kirikud ja muud hooned veelgi ilusamaks.
Peale mõningast ringi jalutamist ja hulgaliselt pilte läksime kohalike juhatamisel ka koos välja sööma. Seekord oli menüüst tellimine lihtsam, kuna nad tõlkisid meile ära millega tegu. Lisaks soovisime maitsta võimalikult rahvusele omalikke toite. Seega maitsesime beebi-kaheksajalga, musta siga, ja kohalikku magustoitu jäätisega. See magustoit maitses täpselt nagu eile valmistatud mannapudru, mis on külmkapis olnud üle öö ja siis veel paneeritud õrnalt. Nende jaoks on tavaline siin alustada õhtusööki alates kella 9st õhtul.
Kõhud täis, lõpuks magama ja homme vaja vara taas ärgata.